20. juuli 2011
Veebruaris riigikogus vastu võetud ja märtsis presidendi poolt välja kuulutatud keeleseadus, mille põhisisuks on eesti keele konkurentsivõime tagamine tulevikus ning korrektset avalikku keelekasutust soodustava keskkonna loomine.
Toomata kaasa tavakeelekasutaja jaoks suuremaid muutusi, esitab seaduse uus versioon regulatsioonid korrastatumal kujul, teatas haridusministeerium.
Seaduses tehakse vahet ametliku ja mitteametliku keelekasutuse vahel: esimene peab olema kirjakeele normi järgne, teise puhul tuleb juhinduda keelekasutuse heast tavast. Ametlikud on kõik avaliku halduse ülesandeid täitvate asutuste kirjalikud tekstid, ülejäänud (ka ajakirjandustekstid ) on mitteametlikud. Eraisikute avalikke teateid keeleseadus ei hõlma.
Uus keeleseadus ei piira võõrkeelte kasutamist, kuid seab tingimuseks, et võõrkeelset teksti (ka poliitreklaami) saab eksponeerida ainult koos eestikeelsega, kusjuures viimane peab olema esikohal ning mitte halvemini nähtav. Ei kaubamärke ega ärinimesid pea tõlkima hakkama; kui need aga avalikus kohas välja panduna sisaldavad tarbijale olulist infot, tuleb nende lähedusse panna eestikeelne lisasilt kõnealuse asutuse liiginimetusega. Murdekeelt käsitletakse seaduses eesti keele esinemiskujuna ning mitteametlikud tekstid võivad olla kirjutatud ka murdes. Keeleseadus kohustab riiki korraldama eesti keele õpet, oskussõnavara ja keeletehnoloogia arendamist ning eesti keele alast teadus- ja arendustegevust ning nimetab Eesti keelenõukogu Vabariigi Valitsuse keelepõhiseks nõustajaks.
Alates 01.07.2011 kehtima hakanud Keeleseaduse leiad alljärnevalt lingilt -
https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001
Hansa Konverentsid